Soomaa viies aastaaeg: millal tuleb suurvesi ja kuidas reis ajastada

Mis viies aastaaeg tegelikult on

Soomaa rahvuspark asub madalas nõos, kus viis jõge — Halliste, Raudna, Navesti, Lemmjõgi ja Kõpu — kohtuvad Eesti suurimate rabade vahel. Kui lumesulamis- ja vihmavesi saabub kiiremini, kui lauged sängid seda ära kanda jõuavad, valgub jõgi külgedele, mitte allavoolu. Kohalikud nimetavad tulemust viiendaks aastaajaks: niidud, metsaalused ja nende vahel kulgevad kruusateed jäävad 0,5-2 m vee alla, vahel rohkemgi. Suurtel aastatel ületab üleujutatud ala 100 ruutkilomeetrit ja vesi püsib kõrgel nädala või kauem, enne kui alaneb.

See ei ole katastroof ega turistidele lavastatud. Talud on siin ehitatud neile paarile kuivaks jäävale meetrile ja paadid ripuvad räästa all nii, nagu mujal jalgrattad. Traditsiooniline alus on haabjas, ühest haavatüvest õõnestatud kanuu, mida Tipu ja Riisa kandis mõni käputäis meistrit siiani ehitab; UNESCO kandis ehitustraditsiooni 2021. aastal nimekirja. Külastajad sõuavad tänapäevase kanuuga läbi üleujutatud kaasikute, mis on tõeliselt kummaline ja vaikne kogemus — sa manööverdad pea kõrgusel tüvede vahel maa kohal, kus juulis saaks jalutada.

Millal see juhtub ja kuidas seda jälgida

Kindel ajaaken on veebruari lõpust aprilli lõpuni, kõige tõenäolisem kahenädalane periood on märtsi teine pool. Mõni talv toob jaanuari- või veebruariveed, kui paksule lumele järgneb sula; mõni toob teise, väiksema üleujutuse sügisel pärast pikka oktoobrivihma. Keskmisel aastal tuleb üks märkimisväärne suurvesi; märjal aastal võib neid olla kolm või neli. Kestus on lühike — tõusust taandumiseni kolm kuni kümme päeva — ja just seepärast on selle järgi reisi planeerida raske ning kohalikud peavad seda pigem loteriiks kui kalendrisündmuseks.

Praktiline taktika on broneerida paindlikult ja jälgida veetaset. Riisa mõõtejaam Raudnal on see number, mida kõik tsiteerivad; kanuurentnikud avaldavad seda ja hakkavad suurveesõite müüma, kui see tõuseb üle umbes kahe meetri. Hoia kaks asja lühikese etteteatamisega broneeritavana: auto ja voodikoht. Pargi külalistemajad võtavad väljaspool juulit broneeringuid kahenädalase etteteatamisega vastu. Kui suudad Tallinnast 48 tunnise hoiatusega teele asuda — sõit on umbes 2 tundi 15 minutit — tabad suurvee ära kahe-kolme katsega paari kevade jooksul.

Kanuumatkad: hind, pingutus ja kes neid korraldab

Juhendatud suurveesõidud algavad pargi Riisa ja Tipu otsast, kestavad üldjuhul kolm kuni neli tundi ja maksavad umbes €40-60 inimese kohta koos kanuu, mõla, päästevesti ja kuivakotiga. Pikemad päevamatkad lõkke ja supiga mõnel kuival kingul maksavad €70-95. Korraldajad on siin väikesed pereettevõtted, kes on seda kaks aastakümmet teinud, ja nad pigem tühistavad, kui viivad sind välja tuulega üle umbes 10 m sekundis, sest üleujutatud okste vahel sõudmine tuulepuhangus on see, kuidas inimesed kinni jäävad. Levinud on kahe või nelja inimese miinimumgrupid.

Juhendatud matka jaoks ei ole sõudmiskogemust vaja: kanuud on avatud Kanada tüüpi, vesi üleujutatud metsas liigub vaevu ja juhend istub ahtris. Vaja on taluda külma — vesi on 2-6 °C ja käed lähevad kiiresti tundetuks. Iseseisvat renti pakutakse suvel tavalistel jõelõikudel, kuid suurvee ajal on see halb mõte, sest peasängid on tundmatuseni muutunud ja vool koondub ohtlikult päris jõesängi. Võta juhend. See on hästi kulutatud €50 ja sellega tuleb kaasa kohalik jutt, mis matka päriselt teeb.

Mis jääb vee alla ja mis on avatud

Esimesena kannatavad madalad teed: Riisa ja Tõramaa vaheline lõik, mitmed talude juurdesõiduteed ja Karuskose tee vajuvad regulaarselt vee alla, vahel nädalaks. Siltidel on veetaseme märgid ja reegel on lihtne — ära sõida rendiautoga seisvasse vette, sest teepeenrad on kraavid ja siin ei saa kiiresti puksiiri. Pargi laudteedega on pilt kirju. Lühike Riisa rabarada asub kõrgel rabal ja jääb tavaliselt läbitavaks; Ingatsi ja Tõramaa niidu- ja jõeäärsed rajad võivad olla osaliselt vee all.

Külastuskeskus Tõramaal Tipu lähedal on kevadel avatud, seal on kaardid ja info hetkeolude kohta, ja seal tasub küsida, milline rada sel hommikul päriselt läbitav on, selle asemel et veebilehte usaldada. Kopratammid, üleujutatud niitudele naasvad luiged ja tohutud pardikogumid teevad suurveest suurepärase linnuvaatlusnädala. Suletud on tühiseid asju: paar hooajalist kohvikut pargist väljaspool, mis avavad alles mais. Võta oma toit kaasa; lähimad korralikud poed on Kõpus, Suure-Jaanis ja Viljandis.

Kus magada: Viljandi, Pärnu või talu pargis

Soomaa sees ja servas asuvad turismitalud on atmosfäärikas valik: puuküttega saun, soovi peale kodune toit ja üleujutus aknast näha. Arvesta kevadel kahese toa eest €55-85, mõnikord ainult ette kokku lepitud poolpansioniga, sest väljas pole kuskil süüa. Need täituvad suurvee ajaks kiiresti, kui korraldajad matku välja kuulutavad, nii et hoia broneering pigem alles ja tühista, kui vastupidi. Võta kaasa taskulamp ja saapad, mille rikkumisest kahju ei ole; märtsikuine õuemuda on tõsine aine.

Viljandi umbes 50 km kirdes on parim linnabaas: järv, lossivaremed, korralikud restoranid ja kahesed toad kevadel €55-85, pluss 45-50 minuti sõit Riisa väljumiskohani. Pärnu ligikaudu 70 km edelas sobib samuti ja pakub märtsis spaahotelle €70-100 poolpansioniga, kuigi sissesõiduks kulub 55-70 minutit ja tunned lõhet üleujutatud metsa ja hotelli buffeti vahel. Kui sul on ainult üks öö, maga pargis. Kui sul on kolm, tee baas Viljandisse.

Soomaa ülejäänud aasta, pingereas

Pärast suurvett on mai lõpp ja juuni teine parim aeg: niidud on kuivad, linnulaul maksimumis ja Riisa laudtee kell 04:30 valgete ööde valguses on üks Eesti looduse parimaid tunde. Võta korralik putukatõrje — siinsed sääsed on legendaarsed ja juuni on nende kuu. Juuli ja august on perede aeg rahulikuks jõekanuutamiseks, vesi umbes 19-21 °C, ja siis on juhendatud matku kõige lihtsam lühikese etteteatamisega broneerida, umbes €35-45 poole päeva eest.

Septembri lõpp ja oktoober toovad rabadele jõhvikad, üle pea rändavad kured ja aasta parima valguse ning peaaegu mitte kedagi teist. Veebruar korralikult külmal talvel on jokker: kui rabad kõvasti külmuvad, korraldavad juhendajad räätsa- ja kelgumatku pindadel, mida ühelgi teisel aastaajal ületada ei saa. November on kuu, mille võib vahele jätta — pime, märg, putukad kadunud, aga ka kõik muu. Kui valid ühe külastuse ega saa suurvett jahtida, võta septembri viimane nädal.

Varustus, ohutus ja vead, mida külastajad teevad

Riietu nagu talvematkale, mitte paadisõidule: soe aluskiht, fliis, veekindel kest, müts ja kaks paari kindaid, sest üks paar saab esimese poole tunniga läbimärjaks. Kummikud on siin väärt rohkem kui matkasaapad — vette astud juba paatide juures. Korraldaja annab päästevesti ja kuivakoti; kuivülikondi ei anta, nii et miski, mida kaasa võtad, ei tohiks olla asendamatu, kui see märjaks saab. Võta termos; läheduses pole midagi avatud ja lõkkepaus keset matka on päeva parim osa.

Kaks korduvat viga on üleujutatud teedele sõitmine ja kuid ette kindlaks kuupäevaks tulek. Kolmas on selle alahindamine, kui kõrvaline siin tundub: mobiililevi on rabade kohal aukline, lähim haigla on Viljandis ja Riisa väljumiskohast 20 km raadiuses pole ühtki poodi. Ütle külalistemajas, kuhu lähed. Ja kui suurvesi sinu reisi ajal ei tule, tasub park ikkagi sõidu ära — rabalaudteed, kobraste näritud jõekaldad ja haabja töökojad kannavad pärastlõuna kuival maal suurepäraselt välja.