SIBULAKUPLITE RANNIK
Lake Peipus
Euroopa suuruselt viies järv: liivaluited, suitsukalaletid, sibulakuplitega vanausuliste külad ja Eesti kummalisim sisemaarannik.
Euroopa suuruselt viies järv: liivaluited, suitsukalaletid, sibulakuplitega vanausuliste külad ja Eesti kummalisim sisemaarannik.
Peipsi järv on 3555 ruutkilomeetrit vett, mis moodustab suurema osa piirist Venemaaga, ja läänekallas mõjub sisemaal asuva mererannana. Kauksis, Uuskülas ja Kurus on päris luited, peen hele liiv ja männimets otse veepiirini; kuumal juulipäeval võiks Kauksi rand käia mere eest, kui silmapiiril poleks üleni magevesi. Lained, tuul, soola pole. Vesi on kaugele madal ja soojeneb kiiresti, mis teeb selle väikelastele suurepäraseks ja tõsiseks ujumiseks keskpäraseks.
Loo teine pool on edelakaldal Kallaste, Kolkja, Varnja ja Kasepää vahel – vanausuliste külad, mille asutasid 1700. aastatest Vene usupagulased. Nikerdatud aknaraamidega puumajad vaatavad tee poole, radade otsas seisavad sibulakupliga palvemajad ja kohalik eripära on liivamaal kasvatatud sibul ja kurk ning kala. Kolkja sibula- ja kalamuuseum ning sibulatee seovad selle kokku. Söö suitsuahvenat või kuulsat praetud järvekala Kolkja restoranis; see on üks eripärasemaid söömaaegu Eestis.
Ole rütmi suhtes aus. See on suverannik. Juuni lõpust augusti keskpaigani on rannakülades kioskid, telkimisalad ja teeäärsed suitsukalaletid ning Kauksis on rahvast. Mais ja septembris on peaaegu tühi ja pooled söögikohad kinni. Novembrist on kallas karm, ilus ja praktiliselt suletud, välja arvatud jääkalastus, mida kohalikud võtavad tõsiselt ja mis on ilma kohaliku teadmiseta tõesti ohtlik – enamikul talvedel läheb keegi jää alla.
Toad on odavad: 45-70 € külalistemaja kaheinimesetoa eest, 80-120 € neljale mõeldud saunaga majakese eest põhjapoolsete randade lähedal. Eesti kaldal ei ole ühtki suuremat linna, nii et võta toit kaasa või planeeri Räpina, Kallaste ja Iisaku järgi. Sobib loodusreisijatele, autoga peredele ja kõigile, keda huvitab kultuuriline vähemus, mis on kolm sajandit hoidnud oma liturgiat, murret ja kööki. Jäta vahele, kui vajad restorane pärast kella 21 või üldse mingit ööelu.
Kus peatuda
Vali kõigepealt kallas. Põhjarannad – Kauksi, Uusküla, Kuru – on seal, kus on liiv ja männid, ja sinna tahad majakest või külalistemaja jalutuskäigu kaugusel veest: 50-80 € kaheinimesetuba, 90-130 € neljale mõeldud saunamaja. Telkimis- ja karavaniplatsid Kauksis maksavad umbes 12-20 € telgi kohta. Edelapoolsetes vanausuliste külades Kolkjast Varnjani on väikesed peremajutused ja toad kohvikute peal 45-70 € eest, mis sobivad pigem kultuuri ja toidu kui ujumise jaoks, sest kallas on seal roostunud ja mudane. Kallastel on selle lõigu ainus korralik liivakivipangaga rand. Ära broneeri septembri lõpust midagi, kontrollimata, kas toitu on lähedalt saada; paljud kohad panevad köögi täiesti kinni. Parkimine on kõikjal tasuta ja kõikjal eeldatakse, et saabusid autoga.
Tegevused
Lake Peipus: mida teha
- Rannapäev Kauksi luidetelKauksi põhjakaldal, kus 3. maantee jõuab Iisaku lähedal järveni, on Peipsi parim liiv: lai hele rand, kõrged luited, männid ja madal soe sissepääs. Tasuta, suvel kiosk, riietuskabiinid ja telkimisala. Hea juuliga ulatub vesi 22-24 kraadini.
- Söö järvekala KolkjasVanausuliste küla Kolkja 45. maantee ääres edelakaldal on tuntud praetud Peipsi kala ja sibularoogade poolest; pearoad umbes 12-18 €. Avatud enamasti suvel ja nädalavahetustel, seega helista ette. Teeäärsed letid Kasepää ja Varnja vahel müüvad suitsulatikat ja -koha.
- Külasta sibula- ja kalamuuseumiSamuti Kolkjas, väike külamuuseum peatänaval, mis käsitleb vanausuliste kodust elu, kalapüügiriistu ja liivase kalda sibulakasvatust. Pilet paar eurot, suvised lahtiolekuajad umbes 11-17. Küsi sibulatee kohta, mis seob külad omavahel.
- Vaata vanausuliste palvemajuJaluta läbi Kasepää, Kolkja ja Varnja ühe pika tänava ja möödud mitmest sibulakupliga molennast, mis on siiani kasutuses. Need on pühakojad, mitte vaatamisväärsused: riietu tagasihoidlikult, küsi enne sisenemist luba ja ära pildista jumalateenistusi. Ühenda muuseumikülastusega.
- Roni Kallaste liivakivipangaleKallastel keset kallast tõusevad punased Devoni liivakivipangad kuni 8-10 meetri kõrgusele otse järvest, täis pääsukeste urge. Ligipääs linna veepiirilt tasuta; panga peal kulgeb jalgrada. All olev kitsas rand sobib sulistamiseks ja geoloogia on järve kohta ainulaadne.
- Sõida rattaga külade vahel mööda rannateedTasane tee Varnjast põhja poole läbi Kolkja, Kasepää ja Kallaste on umbes 25 km vaikset järveäärset rattasõitu kalapaatide, sibulapeenarde ja palvemajade vahel. Varju on vähe ja pärastlõunal puhub järvelt tugev külgtuul; alusta varakult. Rattarenti siin napib, seega too oma või rendi Tartus.
Kohalejõudmine ja liikumine
Kauksi luited ja männikuline kallas (6 km)
Kauksi ranna parklast jaluta veepiiri mööda itta, mööda telkimisalast ja kõrgeimatest luidetest, keera siis rannavalli taha märgistatud rajale männimetsa. Järgi seda kaldaga paralleelselt Uusküla suunas, lasku jõesuudme juures tagasi liivale ja tule veepiiri mööda tagasi, paremal käel Peipsi lahtine silmapiir.
Liikumine piirkonnas
Peipsi Eesti-poolsele kaldale raudteed pole ja kasutatavat ühistransporti mööda kallast samuti mitte, seega on see automaa. Tartust jäävad edelapoolsed külad 45-60 minuti kaugusele itta mööda 45. maanteed läbi Luunja ja Koosa; Kallaste on 50 km, Varnja 40 km. Tallinnast on Kauksi põhjarandadeni umbes 190 km, kaks ja pool tundi mööda 3. maanteed Jõhvi ja Iisaku kaudu. Bussid Tartust jõuavad Kallastele ja Räpinasse paar korda päevas, umbes 4-6 €, aga kohapeal ei ühenda miski külasid mõistlikult. Tasase rannatee läbimine rattaga on parim autovaba variant: rendi Tartus ja arvesta terve päev suunda. Parkimine on kõikjal tasuta ja vabas vormis.
Hea teada
Küsimused Lake Peipus kohta
Kas Peipsis saab ujuda ja kas vesi on puhas?
Jah, ning põhjarandades Kauksis, Uuskülas ja Kurus on hea liiv ja madal soe vesi, mis juulis ulatub 22-24 kraadini. Vee kvaliteet on tavaliselt korras, kuid kuumal ja tuulevaiksel hilissuvel esineb sinivetikate õitsemist; vaata ranna infotahvleid. Edelakallas on roostunud ja ujumiseks kehvem.
Kes on Peipsi vanausulised?
Nad on vene õigeusklike järeltulijad, kes lükkasid tagasi 17. sajandi kirikureformid ja põgenesid alates 1700. aastatest siia kaldale. Nende külades – Kolkja, Kasepää, Varnja – on sibulakuplitega palvemajad, oma liturgia ja köök, mis põhineb järvekalal, sibulal ja kurgil. Mitmed kogudused tegutsevad tänini.
Kas Peipsit saab külastada ilma autota?
Vaevu. Bussid Tartust jõuavad Kallastele ja Räpinasse paar korda päevas, kuid rannakülasid ega põhjarandu ei ühenda miski mugavalt. Realistlik autovaba variant on rattasõit Tartust, umbes 45 km Varnjani tasastel teedel, ning ööbimine kohapeal, mitte päevareisi katsetamine.
Kas Peipsit tasub külastada väljaspool suve?
Fotograafidele ja linnuvaatlejatele jah, enamikule reisijatest ei. Septembri lõpust sulguvad kioskid, telkimisalad ja külarestoranid ning novembriks on kallas tühi ja tuuline. Talvine jääkalastus on päris kohalik traditsioon, kuid jää on ettearvamatu ja ilma kohaliku juhendamiseta ohtlik.
Avasta veel
Lähedal asuvad linnad

hotelli
Tartu
Eesti ülikoolilinn: klassitsistlik kesklinn, toomkiriku varemed metsasel mäel, puitasumid ja tudengibaarid, mis püsivad odavad.
Kus peatuda →
hotelli
Võru
Ruudustikuplaaniga järvelinn Eesti sügavas lõunas, parim baas Suure Munamäe, Vastseliina linnuse, Setomaa ja Võhandu kanuuretkede jaoks.
Kus peatuda →
hotelli
Narva
Kaks kindlust, mis vahivad üle piirijõe teineteisele otsa, hiiglaslik punasest tellisest vabrikulinn ja liivarand 14 km põhja pool.
Kus peatuda →Head teha on äri: iga broneering Estonia Destinationsi kaudu rahastab ühe kinnitatud tonni süsiniku sidumist — sama tuba, sama hind, ilma juurdehindluseta.
Otsi hotelle